Lugesin pisut autoriõigustest, patendist, kaubamärgist, litsentsidest, ärisaladustest.
Ja toon kõigepealt välja kaubamärgid.
Tänapäeval, kus firmasid on nii palju siin kosmoses driftiva kiva pääl, on enesest mõistetav, et siin tihedas konkurentsikas äris silma paista ja meelde jääda, on loogiline oma kaubamärk registreerida. Olgu selleks logo, lööklause või värv.
Siin on näiteks värvid, mis on registreeritud kaubamärk ja mitte keegi teine neid kasutada ei tohi.
Mida aga tuleks põhjalikult muuta on patendeerimine. Ja ausalt öeldes ka autoriõigused.
Autoriõigused / intellektuaalne omand, võivad olla hästi seaduste all ära käsitletud, aga mis on valusa hoobi saanud, on ikkagi nende autorite õiguste kaitsemine. Tänapäeval on väga suureks kasvanud loomevargus ehk plagiaat. Vabakunstnikud näevad vaeva, et luua meistriteoseid ja muud loomingut, kui juba kuskil kaugel aasias on su disaini üks ühele kopeeritud ja turule pandud odava hinnaga. Või kuidas Napster 2000-te alguses andis suure löögi kogu maailma muusikatööstusele. Ehk jutt autoriõigustest on kena, aga igaühte justkui ei jõuta enam kaitsta.
Ägedate leiutistega on arusaadav, kui sulle kuulub pantent, keegi teine seda ei saa toota ja sina saad hea tulu oma vaeva nähtud töö eest.
Tehnoloogias on patendeerimine samamoodi arusaadav, sest konkurents on nii suur. Kunagi ei tea, kus maailma otsas ja kui paljud sama asja arendavad. Kuid 20 aastat patendi kehtivusaeg kõlab nüüd juba liiga kaua. Tehnoloogia areneb väga kiiresti. See mis oli pop 5 või 10 aastat tagasi, on juba iganenud. Ehk tehnoloogia valdkonnas võiks patendi kehtivusaeg olla lühem.
Ja kolmas valdkond: meditsiin ja kõik, mis aitab kaasa inimkonna tervisele ja turvalisusele. Seal valdkonnas peaks leiutamine tulenema juba sellest, et peamine tahe on inimelusi päästa ja meie eluviise praendada ja kaitsta. Ei tundu eetiline, et ravimifirma X tuleb välja uhiuue ravimiga, mis ravib haigust, mis enne oli ravimatu ja hoiab 10 küünega seda patenti enda haardes. Sellest tekib monopol ja ravimihind tõuseb kosmosesse. Konkurentsi sellel pole ja ravim jääb inimestele kättesaamatuks. Ehk minu mõte oleks, et sellises valdkonnas võiks olla nii:
Sa saad patendi, et sina oled selle loonud ja saad rahastuse selle eest. Aga oma ravimi pead tegema avalikuks teistele firmadele.
Toon ühe parima näite ajaloost:
Aastal 1959 Volvo inserer Nils Bohlin, täiustas olemas olevat turvavööd. Enne seda, turvavöö kas puudus autost või oli kasutusel ühe-punkti turvavöö, nagu on praegu lennukites kasutusel. See ühe-punkti turvavöö täiustati kolme-punkti turvavööks, mida näeb meie autodes siiamaani ja paljudes riikides see kohustuslik. Kui selle turvavöö patent valmis sai, siis selle asemel, et sellest hea tulu teenida, lasi Volvo 3-punkti turvavöö patendi vabaks. Volvo nägi, et sellega saab päästa miljoneid elusi ja sellist asja peab teiste autotootjatega jagama. Volvo on olnud firma loomisest saadik kindlal seisukohal, et nr 1 on turvalisus.
1920 katsetas Volvo autodel pidureid, mis olid iga rehvi küljes.
1970 avastas Rootsis üks füsioterapeut, et inimesed, kes olid olnud liiklusõnnetuses, olid saanud ka “whiplash” vigastuse (vigastus, kus pea liigub väga lühikese aja jooksul kiirelt edasi tagasi). Ja peale seda tegi Volvo oma autodes kohustuslikuks peatoe.
Kokkuvõtteks sellele ilusale loole: Kui ravimitööstuses oleks nr 1 prioriteet (just ravimifirma omanikel) inimeste elud ja mitte raha, siis oleks maailma kordades parem koht.
Viited:
- https://www.wipo.int/trademarks/en/
- https://ipwatchdog.com/2018/07/14/can-you-trademark-a-color/id=99237/
- https://www.wipo.int/patents/en/
- https://www.volvogroup.com/en/about-us/heritage/three-point-safety-belt.html