IT valdkond.
Ala, kus tuleb kasu ülikoolis õpitust. Veel rohkem kasu, kui on kogemust mingi konkreetse tootega. Ja vahest piisab lihtsalt õpi tahtest?
Kõigepealt vaataks tööandja vaatest.
Oletame, et firmal X on tarvis uut IT töötajat. Mida nad kandidaadilt ootavad?
Esiteks nõutakse ülikooli haridust. Ja tõenäoliselt sellepärast, et sel juhul on sul mingid baasteadmised all olemas ja kuna ülikoolis õpitakse laiemalt ka muid asju, siis võib sealt saada ka analüütilise mõtlemise ja muu mitte nii tehnilise oskuse.
Teiseks nõutakse kindlate programmide või programmeerimiskeelte oskust või mõne riistvara / platvormi haldus oskust. See on kohati just see, mis annab suure kaalu kandidaadile. Sest tööandja jaoks on oluline see, et uus töötaja saaks kohe tööle hakata ja ei vaja palju koolitust. Nii saab kohe täismahus asju tegema hakata.
Veel hea kaalu annavad sertifikaadid. Kui oled läbinud kindla rakenduse koolituse ja sealt saanud sertifikaadi, siis see on ainult boonus ja kindlus tööandjale, et uus töötaja tunneb asja ja jällegi ei pea aega kulutama õpetamisele. Aga tööandjad ikkagi eeldavad, et kõiki programme uus töötaja ei pruugi olla kasutanud, seega on nad valmis teatud % uut töötajat koolitama. Ja siit tuleb üks AGA.
Ja see aga on see, et kui kandideerimis konkurss on läinud juba väga pikale ja/või kandidaate ei ole palju, siis hakatakse kriteeriume langetama.
Äkki ei olegi vaja nõuda ülikooli diplomit. Või äkki polegi vaja palju tehnilist oskust – õpetame ise välja, vaja ainult õpi tahet.
Ehk hea, kui sul on palju pabereid aga tegelikult ei ole need alati vajalikud.
Toon näite enda karjääriredelist:
Peale gümnaasiumi läksin ma polütehnikumi õppima IT-spetsiks. Aastake õppisin ja siis pidin pooleli jätma kuna vahetasin sel ajal töökohta ja mul ei olnud võimalus sellise graafiku alusel koolis käia. Möödus pool aastat ja sel hetkel sai mul kliendideenindusest nii kõrini, et hakkasin vaatama mida IT valdkonnas pakutakse, kus ei nõutaks palju haridust. Nii sain ma omale töö Telias serveri tehnikuna. Mingid teadmised olid mul polütehnikumist, osa õppisin ise. Aga kogu point oli selles, et tööl õpetati mind korralikult välja. Vahepeal läksin ma tagasi kutsekooli, seekord tööstushariduskeskusesse. Seal pidasin ma samuti 1 aasta vastu. Aga see kord sellepärast, et see õppe kvaliteet oli suhteliselt halb. Ma ei tundnud ennast kindlalt, et suudaks kutseeksamigi ära teha.
2.5 aastat olin seal, siis oli tahe saada kontori tööle. Kuna terve koroona ajastu, kõik me tehnikud töötasid täistuuridel edasi, kaasa arvatud ka öösiti, siis see oli väga kurnav. Võtsin niisama tööpakkumiste turu ette mõttega, et kui leiab midagi, siis tore, kui ei, siis töötan siinsamas edasi. Ja nii ma leidsin ennast linuxi süsteemiadministraatori tööpakkumise ees. Ja taaskord õpetatati kõik vajalik nende poolt. Ja juba tiksub siin varsti teine aasta.
Seega ilma paberiteta on täiesti võimalik asju teha. Ja muud oskused on kõik õpitavad. Kuid siiski hea, kui nad on sul olemas.