Eesti riik on võtnud omale eesmärgiks aastaks 2030 tõsta digiriigi taset. Lugesin läbi nende digiühiskonna arengukava ja tegin väikese SWOT analüüsi ja seda läbi oma pilgu, töötades ise riigi IT rindel – olen KEMIT-is sysadmin.
TUGEVUSED
- Avaliku sektori jaoks uute teenuste loomiseks lennukaid ideid jagub.
- On kasutusele võetud Bürokratt – see võib olla tulevikus suureks abiks eakatele.
- Väliselt partnerilt täisteenuse tellimine tagaks uue teenuse valmimise kui ka hiljem selle halduse, et asjad püsiksid up-to-date.
NÕRKUSED
- Kliendi andmed võivad olla väga hoitud, riigi serveriruumides. Aga sellest pole palju kasu, kui tarkvara ja riistvara tiksuvad lähiajal EOL suunas või on “patchimata” ja turvanõrkused kasvavad.
- IT-d majandatakse igas valitsusalas isemoodi ja see sai ka valusaks kohaks MKM ja KEMIT liitmisel. Hunnikus teenuseid konsolideeriti ja siiamaani kestab lahendamine, kuidas teenuseid kokku viia, nii et rahaliselt ka sobiks.
VÕIMALUSED
- Teenused oleks rohkem up-to-date kui välised arendajad pakuksid igale teenusele täisteenust või kui igal IT majal oleks piisavalt arendajaid, et ise oma teenuseid arendada jooksvalt.
- Kiire interneti kättesaadavuse mõõdikut tõstaks, kui riik tegeleks turuhinna probleemiga. Paljud inimesed ei jaksa maksta kvaliteetse kuid kalli internetipaketi eest. Nad võivad viia ühenduse kas või rabasse, aga see pole mõistlik raha kasutus, kui keegi ei tarbi. Võivad viia ka kolka küla igasse tallu. Aga kui on kallis hind, et saada kiiret internetti, siis ei tõuse ka kiire interneti kasutus.
- Adminnidel ja arendajatel oleks rohkem aega tegeleda uute teenuste loomisega, kui eelnevalt igapäeva töö ja teiste teenuste haldamine on automatiseeritud.
- Oleks vajadus ühtse platvormi ja SSO järele. Kas või kunagise neti.ee sarnane teenus, mis koondab linkidena kõik kokku, et inimestel oleks hea ülevaade, mis teenuseid riik üldse pakub.
OHUD
- Ideid võib olla sadu teenuste loomisel, aga kõik jõuab ringiga ikka rahani. Kas on raha, et osta ülikallis litsents, et oma teenuseid turvata ja seirata? Raha koomale tõmbamisega jääb mõni teenus sündimata või saab ilmavalgust odavamate valikutega tehtud lahendus, millel on vähem funktsionaalsust?
- Osa rakendusi võib välja jääda see tõttu, et tegemist on pilvepõhise rakendusega. Ja konks on seal juures, et seda pilvemajutust tehakse kuskil välismaa serveriruumis. Ehk mitte kõige parem idee, kus hoida Eesti inimeste andmeid.
- Inimesed ei ole tegelikult nii hästi kursis, et mis teenuseid Eesti riik pakub. Ja kui on vähe kasutajaid, siis on mõõdiku taga suheliselt väiksesed numbrid, millega saaks hinnata oma digiriigi rahulolu.
- Ministrite tihe vahetus ei aita kaasa uute teenuste loomisele. Seni kuni pole ministrit või kantslerit on IT majadel väga raske oma tööd teha, kui ei tule suuniseid.
Viited:
https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030